Tom Collins on üks legendaarsemaid ja kauem püsinud džinnikokteile, mille ajalugu on sama värvikas kui jook ise. See on särtsakas, mullitav ja kerge kokteil, mis on oma olemuselt hapukas ja värskendav long drink – kuid selle nimi ja tuntus sündisid väga ebatavalisel moel.

Algus – 19. sajandi „suur nali“

Tom Collinsi nimi pärineb 1860.–1870. aastate USA-st, mil Ameerika linnades levis omapärane baarinaljade laine, mida kutsuti “The Great Tom Collins Hoax of 1874”. Inimesed astusid sõbra juurde ja ütlesid midagi sellist:

“Kas sa oled kuulnud, mida Tom Collins su kohta räägib? Ta on praegu seal baaris nurga taga ja laimab sind täiesti vabalt!”

Loomulikult tormasid paljud „Tom Collinsit“ otsima – kuid teda polnud olemas. See põhjustas naljakaid olukordi ja sai populaarseks linna peal ringi liikunud siseringinaljana.

Kuidas nimest sai kokteil?

Selleks ajaks oli John Collins juba teada-tuntud jook – segu džinnist, sidrunimahlast, suhkrusiirupist ja soodaveest. See pärines tõenäoliselt Inglismaalt 19. sajandi algusest, kus sarnast retsepti seostati baarmeniga nimega John Collins, kes töötas Londonis Limmer’s Hotelis.

Kuna Ameerikas hakati džinni asemel kasutama magustatud Old Tom džinni ja nali “Tom Collinsist” levis kulutulena, hakkasid baarmenid serveerima sama jooki lihtsalt Tom Collinsina – ning uus nimi jäi püsima.

Retseptist sai kiiresti klassik

1890. aastaks oli Tom Collins juba ametlikult trükitud paljudesse baarmenide käsiraamatutesse, sealhulgas Jerry Thomase legendaarsetesse teostesse. See tõi joogile rahvusvahelise tuntuse ja kindlustas koha kokteiliklassikute seas.